19-aastane
Hotelli külastaja
Wild hearts can't be broken.
|
|
|
Post by Nicole Todd on Sept 20, 2015 19:13:15 GMT 2
Nicole oli ennast sundinud hotellist väljuma, sest enda maailma eest peitmine ei tulnud kellelegi kasuks. Ja sellele lisaks oli ilm kohutavalt palav, veepark paistis sobivat mõneks supluseks, randa Niki ennast vedada ei viitsinud ja tegelikult polnud põhjust ka kui veepark nina all oli. Kuna neiu kleite ei armastanud kanda oli ta endale selga pannud lühikesed püksid ning narmastega topi, jalas olid tal plätud. Kätte haaras ta aga lumivalge rätiku, päikeseprillid, telefoni ja uksevõtme, et pärast uuesti tuppa saada. Uks läks väljumisel õnneks ise lukku. Minnes ümisedes mööda koridore edasi sai ta valida, kas läheb liftist või treppidest, Nicole otsustas treppide kasuks. Need kolm korrust ei tapa kedagi ära. Jõudnud peale lühikest jooksu infolauani pani taenda uksevõtme lauale ning läks välja. Päike paistis lagipähe ning veepark oli rahvast täis. Nicole otsis kaua enne kui leidis vaba päevitustooli kuhu ta enda asjad pani, lootes, et keegi neid ära ei varasta. Mitte, et Niki oleks siis midagi teha saanud, kes teda üldse kardaks? Nicole viskas enda riided toolile ning ronis bikiinides vee äärde ja katsus seda varbaga. Vesi polnud külm, kuid soe ka polnud, mis naisele sobis. Selle asemel, et kohe vette hüpata ja teised märjaks pritsida libistas ta ennast suvalisest kohast vette.
OT: Tristan
|
|
19-aastane
Hotelli külastaja
|
Post by Tristan Grayson on Sept 20, 2015 19:39:12 GMT 2
Tristan oli veepargis sest, et.. noh, vesi. Muud põhjust polnud vajagi. Ta oli siin juba hommikust saati, siis, kui turiste ja väikelapsi polnud ning ta sai oma hommikuses zombiolekus vaikselt hulpida. Nüüd oli park juba rahvast täis ja Tristangi oli elavnenud. Suurema osa ajast oli ta hotelli vetelpäästjaid vahtinud ning väga tõsiselt iseenda uppumise lavastamist plaaninud, kuid asi kahjuks sinnani ei jõudnudki. Nüüd oli ta vee all, kuna üleval oli tema jaoks juba liigselt palju inimesi. Teda polnud ilmselt ülesse nähagi, kuna vesi oli siin tumedamat tooni ning ei tulnud üllatusena, kui keegi naine ta õlgadele maandus. Tristan tõusis vaikselt veepinnale, võõras ikka veel tema õlgadel. "Aren't you supposed to buy me a drink first, before you straddle me?" küsis ta, kui ta peanupp veest väljas oli.
|
|
19-aastane
Hotelli külastaja
Wild hearts can't be broken.
|
|
|
Post by Nicole Todd on Sept 20, 2015 21:03:10 GMT 2
Nicole ehmus päris tõsiselt kui ta kellegi peale maandunud oli ning see mõne hetke pärast pea vee alt välja pistis, naine oli kätega vastu vett löönud, kuid kiljatust suutis siiski vältida. "Jumal küll," pomises ta siis ja pani käe südamele vaadates, kutti, kes vee alt enda pea välja oli pistnud. Niki polnud meestele pähe hüppamisega varem kokku puutunud ning tulevikus ta seda ei plaaninud ka. "Tristan?" kiljatas Nicole mehe ära tundes. Ta polnud kutti väga-väga kaua näinud ning nüüd talle pähe langedes kohtusid nad taas. Seda võis vist saatuseks nimetada küll.
|
|
19-aastane
Hotelli külastaja
|
Post by Tristan Grayson on Sept 22, 2015 16:23:21 GMT 2
Tristanile polnud kunagi varem naised pähe hüpanud, aga noh, iga asja jaoks on esimene kord. Poiss köhatas kergelt, hüpe oli tal ikka korraks hinge kinni võtnud ka. Köhimine tõi kloori maitse suhu ning Tristan oli juba täiesti valmis tundmatule tuule alla tegema. Naine aga hüüatas ta nime, mille järel vajus kuti kulm kergelt kortsu mingitest tuttavatest naistest ta küll teadlik polnud. Siiski sai ta ümber pöörates kiirelt asjale pihta. "Väga nunnu, Nicole," muigas ta oma märga juuksepuntrat silmade eest ära lükates. Niki oli muutunud, otseloomulikult. Ta ei mäletanudki, millal ta naist viimati nägi. See intsident oli üldse üsna veider viis taaskohtumiseks. "Sa oled palju raskem, kui enne," märkis ta siis naljaga. Tegelikult oli naine pigem kergem, kui enne, aga kiusata ikka võis vahel.
|
|
19-aastane
Hotelli külastaja
Wild hearts can't be broken.
|
|
|
Post by Nicole Todd on Sept 25, 2015 17:02:53 GMT 2
Nicole tundis ennast süüdi, et oli mehele päähe hüpanud nii, et teine lämbuma hakkas. "Sorry, mul on väga kahju," ütles ta Tristani ees vabandades. "Aitäh," itsitas Niki kui kutt enda juukseid silmade eest ära lükkas. "See on kõige õigem asi mida öelda, kui me pole üksteist, kes teab kui kaua näinud." naeris Nicole. Nad olid alati Tristaniga üksteise kallal nokkind. "Mida sa siin teed?" küsis Nicole pidades silmas hotelli.
|
|